Siin äratab sind varajane linnulaul, mis kostab eriti selgelt, kui ümberringi on veel vaikus. Matkates võib märgata mägikitsi kivistel nõlvadel ja aeg-ajalt kohtab lambaid või kitsi teeäärsetel karjamaadel. Kotkad tiirutavad kõrgel taevas, justkui aeglaselt jälgides, mis allpool toimub.

Päevane kuumus leebub mägedes, kus vahelduvad tuulehood toovad kergendust ja teevad olemise mõnusaks. Õhtul saabub rahulik vaikus, mida katkestab vaid mõni hääl kaugemalt külast.

Kui öö on selge, avaneb tähistaevas kogu oma hiilguses – Linnutee jookseb üle taeva ilma ühegi linnatuleta, ja Zahara tuled sillerdavad  justkui väike muinasjutuline makett. Vaade meie rõdult on eriti ilus, kui teeäärne valgustus küla pehmelt esile toob.

Siin ei pea kiirustama ega plaane tihedalt täis pakkima. Los Cantos de la Era on koht, kus lastakse ajal lihtsalt kulgeda – telefoni skrollimine ununeb, päevaplaan hajub, ja esiplaanile tõuseb heas mõttes mittemidagi tegemine.