September Los Cantoses. Oliivisalu valmistub omas rütmis uueks korjeks.
Selle sügise oliivikorje saab Los Cantoses olema meie kolmas. Ja kui esimesed kolm aastat midagi õpetanud on, siis seda, et oliivipuud oskavad üllatada.
Esimesel aastal korjasime umbes 700 kilo oliive ja saime neist 150 liitrit õli. Oktoobri lõpus Hispaaniat tabanud tugev torm DANA oli selleks ajaks suure osa oliividest puudelt maha raputanud. Nii korjasimegi neid rohkem maast kui okstelt. Meile, kes me oliivikasvatusest veel üsna vähe teadsime, oli see paras šokk.
Aasta hiljem tuli järgmine šokk. Seekord teises suunas. Korjasime 8500 kilo oliive ja saime 935 liitrit õli. Nii suurt saaki ei olnud me osanud oodata. Olime muidugi rõõmsad ja küllap tekkis vaikselt ka tunne, et hakkame sellest oliivikasvatuse asjast juba aru saama.
Siis helistas augustis meie hea abiline Esteban.
„Sel aastal tuleb väga väike saak.“
Olime parajasti Eestis ja ega me seda uudist väga kuulda tahtnud. Kuidas nii? Eelmise aasta saagi korjasime vara, olime puid korralikult lõiganud ja aasta alguses oli sadanud rekordiliselt palju vihma. Enda arvates olime ju kõik õigesti teinud.
Simon, kellel on seljataga aastakümneid farmerina, võttis asja palju rahulikumalt.
„See ongi põllumajandus.“ Võid teha palju asju õigesti, aga head saaki ei saa tellida. Loodusel on mängus alati oma osa.
Vähem, aga suuremad – sellised on tänavused oliivid.
Septembri alguses Los Cantosesse tagasi jõudes läksin esimese asjana ise oliivisalu vaatama. Oma silm on ikkagi kuningas.
Estebanil oli õigus – oliive on sel aastal tõesti palju vähem. Huvitaval kombel kannavad meil praegu vilja peamiselt vanad puud, nooremad on tühjad.
Aga need oliivid, mis puudel on, on suured ja ilusad. Ja puud ise näevad suurepärased välja – rohelised, tihedad ja rohke lehestikuga. Mulle tunduvad nad isegi lopsakamad kui eelmisel aastal.
Tagasi Los Cantoses – esimene asi oli muidugi minna vaatama, kuidas meie oliivipuudel läheb.
Neid vaadates tekkis mul tunne, nagu ütleksid nad: „Me lihtsalt puhkame sel aastal. Ärge muretsege.“
Hiljem hakkasin uurima, kas sellel tundel on ka teaduslikku alust. Selgub, et on.
Oliivipuudele on omane aastate lõikes vahelduv saagikus. Väga rikkalik saagiaasta võib mõjutada järgmise aasta võrsete kasvu, õitsemist ja seega ka saaki. Aga nii lihtne see siiski pole, et suurele saagile järgneb alati väike. Oma osa mängivad vihm, temperatuur, veepuudus ja muud kasvutingimused. Meile, eestlastele, on see tuttav paralleel, kui mõelda õunapuudele.
Ehk oliivipuu elab natuke pikemas rütmis kui meie, kes me tahaksime igal sügisel lihtsalt teada: mitu kilo tänavu tuleb?
Praegu on meil sellele küsimusele kaks vastust. Joaquin, teine meie hea abiline siin, pakub, et üle 1000 kilo tänavu ei tule. Simon arvab, et saame 1500–2000 kilo.
No saab näha, kellel õigus on.
Septembrivihma ootavad ka oliivid – kuumus ja kuivus on mõne juba veidi krimpsu tõmmanud.
Nüüd ootame septembrisse veel natuke vihma. See aitaks oliividel enne korjet kosuda ja vähendaks neid, mis kuumuse ja kuivuse tõttu juba veidi krimpsu on tõmbunud.
Korjega alustame kindlasti oktoobri esimeses pooles. Meie jaoks on oluline korjata oliivid vara, sest just varasest rohelisest viljast saame polüfenooliderikka õli, isegi kui õli kogus ühe kilo oliivide kohta on väiksem.
Kolme aastaga oleme vist õppinud vähemalt ühe asja. Õnnelik ja terve oliivisalu on pikaajaline projekt. Me saame igal aastal tema eest võimalikult hästi hoolitseda ja teha seda, mida oskame. Aga me ei saa otsustada, millise saagi loodus meile vastu annab.
Seda pole alati lihtne aktsepteerida. Tahaks ju uskuda, et kui teeme kõik õigesti, saame ka soovitud tulemuse. Oliivisalu õpetab meile aga tasapisi alandlikkust – andma endast parima ja samal ajal leppima sellega, et kõik ei ole meie kontrolli all.
Võib-olla ongi see üks põllumajanduse suuremaid õppetunde: me ei ole looduse kroon, vaid osa sellest.
Ja sel aastal oleme tänulikud iga kilo eest.
Oktoobris anname teada, kummal oli saagiennustusega õigus – Joaquinil või Simonil. Novembris aga sellest, milline sai meie kolmanda korje värske oliiviõli polüfenoolide sisaldus ja miks polüfenoolid meie tervisele head on.